Copyleft


Edasikandumisklausel (Copyleft) lubab tööd jagad juhul, kui kasutatakse sama litsentsi või litsentsi, mis toetab algset autorit.

Osad vabad litsentsid kasutavad edasikandumisklauslit, et toetada tarkvara edasist levikut. Sellised litsentsid on:

  • GNU General Public License, mille kõik variandid töötavad edasikandumisklausliga.
  • GNU Affero General Public License, millel on edasikandumisklausel.
  • Mozilla Public License, millel on edasikandumisklausel
  • CC, ehk Creative Commons, mille BY-SA (Attributional-Share-alike) ja BY-NC-SA (Attributional-Non-commerical-Share-alike) litsentsidel on edasikandumisklauslid.
Creative Commonsi algsest 6-st litsentsist jääb edasikandumisklauslit rakendades alles 2 litsentsi. GNU litsentsid toetavad, aga täielikult edasikandumisklauslit. 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

  6. Nädal     Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat "The Case for Copyright Reform" räägib            autori õiguste kaitsmisest ja selle olulisusest. Tuuakse välja praeguse autoriõiguse seaduse        suured puudujäägid ja vead. Süsteem, mis varem toimis on tänu tehnoloogia arengule                aegunud ja liigub inimeste vabaduste piiramise suunas. Raamatus tuuakse välja ka uus              autoriõiguse seadus, millel on uued lahendused, mis kaitseksid avalikkust. Nende poolt            pakutavad lahendused tunduvad mulle väga asjakohased ja pädevad. On selge, et autorite         soov on kaitsta rahvast ja seda peegeldavad ka nende lahendused. See, et need või sarnased      lahendused ei ole juba meie õigussüsteemis toob ilusti esile kapitalistliku ühiskonna                 tumedama külje. Autoriõiguste muudatus õiges suunas oleks märk sellest, et me liigume         ühiskonnana õiges suunas.
Lisateave
 Eesti infoühiskonna arengukava visioon Enam realiseeritud visioonipunkt Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Leian, et selle punktiga oleme väga hästi hakkama saanud. Avaliku sektori teenused (näiteks eesti.ee) on hästi disainitud ja isegi uustulnukatele kergelt uuritavad. Erasektoris on veebilehed hästi disainitud ja mugavad suurest vajadusest. Klient jääb suurema tõenäosusega lehele, millest ta aru saab. Tänu sellele näeme ka aastal 2020 ilusaid veebilehti, mis on teinud suure hüppe võrreldes aastaga 2012. Vähem realiseeritud visioonipunkt Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud. Leian, et siinkohal on tegemist olulise punktiga, mis vaatamata oma eelistustele pole realiseeritud. Suur osa kontoritöödest ei nõu inimese füüsilist viibimist kontoris, kuid siiski leiame me need inimesed kontorist. Tundub, et selle punktiga tuleb rohkem tööd teha. Kas inimene on tõesti kodus niivõrd laisem, et ei saa kodus tööd teh
Lisateave
  2 Interneti nähtust      Tänu     Ajapikku on ära kadunud komme olla internetti eest tänulik. See on saanud osa meie elust ja võrgus                olemist peetakse juba inimõiguseks. Minu generatsiooni inimesed (sündisin 1999)  ei oma selget                   kujutlust milline oleks meid ümbritsev maailm ilma püsiühenduseta igasse maakera nurka. Meie                   meelelahutus, suhtlus ja vahel ka töö toimub veebis. Internett on teinud ja teeb elusid nii palju                        lihtsamaks, aga sellel on ka varju külg. Kui üks hetk see süsteem kokku variseb, kaoks ära tükike meie      eludest. Loodame, et selline sündmus jääb tulemata, aga iga poliitiline ja majanduslik võim annaks oma      vasaku käe ja parema jala, et omada kontrolli ülemaailmse veebi üle.     CD plaat     Tehnoloogia, mis trampis maha nii kassetid, kui ka vinüülplaadid. CD plaadid tulid esmalt turule Jaapanis aastal 1982. 90ndate lõpuks olid need juba turu täiesti üle võtnud. Tänapäeval on CD plaadid muut
Lisateave