TaaviR IT blogi

  Copyleft Edasikandumisklausel (Copyleft) lubab tööd jagad juhul, kui kasutatakse sama litsentsi või litsentsi, mis toetab algset autorit. Osad vabad litsentsid kasutavad edasikandumisklauslit, et toetada tarkvara edasist levikut. Sellised litsentsid on: GNU General Public License, mille kõik variandid töötavad edasikandumisklausliga. GNU Affero General Public License, millel on edasikandumisklausel. Mozilla Public License, millel on edasikandumisklausel CC, ehk Creative Commons, mille BY-SA (Attributional-Share-alike) ja BY-NC-SA (Attributional-Non-commerical-Share-alike) litsentsidel on edasikandumisklauslid. Creative Commonsi algsest 6-st litsentsist jääb edasikandumisklauslit rakendades alles 2 litsentsi. GNU litsentsid toetavad, aga täielikult edasikandumisklauslit. 

  6. Nädal     Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat "The Case for Copyright Reform" räägib            autori õiguste kaitsmisest ja selle olulisusest. Tuuakse välja praeguse autoriõiguse seaduse        suured puudujäägid ja vead. Süsteem, mis varem toimis on tänu tehnoloogia arengule                aegunud ja liigub inimeste vabaduste piiramise suunas. Raamatus tuuakse välja ka uus              autoriõiguse seadus, millel on uued lahendused, mis kaitseksid avalikkust. Nende poolt            pakutavad lahendused tunduvad mulle väga asjakohased ja pädevad. On selge, et autorite         soov on kaitsta rahvast ja seda peegeldavad ka nende lahendused. See, et need või sarnased      lahendused ei ole juba meie õigussüsteemis toob ilusti esile kapitalistliku ühiskonna                 tumedama külje. Autoriõiguste muudatus õiges suunas oleks märk sellest, et me liigume         ühiskonnana õiges suunas.

 Sõimusõjad Veetes oma aega veebis olen näinud "sõimusõdu" tekkimas, olen neis natuke osalenud ja ka neid suurel määral nautinud. Tavaelus on väga haruldane näha, kuidas täiskasvanud inimesed end vabatahtlikult lolliks teevad, ent veebis ei suudeta vastu panna. Anonüümsus annab inimestele, meeletult palju julgust, mida nad tihti mõtlematult ära kasutavad. Jäädes ise veebis seigeldes rahulikuks mistahes postitusi või artikleid lugedes annad sa endale võimaluse teemat analüüsida ja mitte kirjutada kommentaare, mida sa ehk hiljem kahetsed. See kehtib suuresti ka päriselus, närvi minnes kaotatakse loogiline mõtlemine ja tehakse, midagi kahetsusväärset. Tähtis on kohelda isegi anonüümseid platvorme samasuguse väärikuse ja lugupidamisega nagu ebaanonüümseid.

 Eesti infoühiskonna arengukava visioon Enam realiseeritud visioonipunkt Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Leian, et selle punktiga oleme väga hästi hakkama saanud. Avaliku sektori teenused (näiteks eesti.ee) on hästi disainitud ja isegi uustulnukatele kergelt uuritavad. Erasektoris on veebilehed hästi disainitud ja mugavad suurest vajadusest. Klient jääb suurema tõenäosusega lehele, millest ta aru saab. Tänu sellele näeme ka aastal 2020 ilusaid veebilehti, mis on teinud suure hüppe võrreldes aastaga 2012. Vähem realiseeritud visioonipunkt Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud. Leian, et siinkohal on tegemist olulise punktiga, mis vaatamata oma eelistustele pole realiseeritud. Suur osa kontoritöödest ei nõu inimese füüsilist viibimist kontoris, kuid siiski leiame me need inimesed kontorist. Tundub, et selle punktiga tuleb rohkem tööd teha. Kas inimene on tõesti kodus niivõrd laisem, et ei saa kodus tööd teh