Eesti infoühiskonna arengukava visioon


Enam realiseeritud visioonipunkt

  • Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad.

Leian, et selle punktiga oleme väga hästi hakkama saanud. Avaliku sektori teenused (näiteks eesti.ee) on hästi disainitud ja isegi uustulnukatele kergelt uuritavad. Erasektoris on veebilehed hästi disainitud ja mugavad suurest vajadusest. Klient jääb suurema tõenäosusega lehele, millest ta aru saab. Tänu sellele näeme ka aastal 2020 ilusaid veebilehti, mis on teinud suure hüppe võrreldes aastaga 2012.


Vähem realiseeritud visioonipunkt

  • Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud.

Leian, et siinkohal on tegemist olulise punktiga, mis vaatamata oma eelistustele pole realiseeritud. Suur osa kontoritöödest ei nõu inimese füüsilist viibimist kontoris, kuid siiski leiame me need inimesed kontorist. Tundub, et selle punktiga tuleb rohkem tööd teha. Kas inimene on tõesti kodus niivõrd laisem, et ei saa kodus tööd teha? Mina tahaksin kindlasti näha tulevikus näha linna, kus on vähem ruumi raisatud kontoripoksidele.

 

 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

  Võrguajakirjanduse mõju massimeediale Ajakirjandus hakkas suure hooga veebi liikuma kohe peale tolle väljatulekut. Võrguajakirjandus muutus kiirelt üpris populaarseks ja kriitikud ennustasid ajakirjade väljasuremist. Seda aga muidugi ei juhtunud, kuid tänini pole kadunud kahtlus, et võrguajakirjandus suretab oma eel olija välja. Enda generatsiooni näitel tean, et tänapäeva noortest ei tule ajalehtede tellijaid. Tundub, et ka paywall'ide leviv nähtus saab kannatada, sest tihti on tavakasutajad arvamusel, et kui see on veebis siis see peaks olema tasuta. Veebipõhised ajakirjad on toonud ajakirjandus tavakasutajale lähemale. Ajakirjade loomine on muutunud palju kergemaks ja pea igaüks kellel on soov leiab ka võimaluse oma artikleid avaldada. See tähendab, et on keerulisem levitada propagandat, sest allikate mitmekesisus peaks igale soovijale tagama täispildi olukorrast. Kahjuks on sellel ka varjukülg. võrguajakirjandus on kaotanud usaldusväärsust. Ajakirjanikuks on lihtne saada, see...
Lisateave
  Copyleft Edasikandumisklausel (Copyleft) lubab tööd jagad juhul, kui kasutatakse sama litsentsi või litsentsi, mis toetab algset autorit. Osad vabad litsentsid kasutavad edasikandumisklauslit, et toetada tarkvara edasist levikut. Sellised litsentsid on: GNU General Public License, mille kõik variandid töötavad edasikandumisklausliga. GNU Affero General Public License, millel on edasikandumisklausel. Mozilla Public License, millel on edasikandumisklausel CC, ehk Creative Commons, mille BY-SA (Attributional-Share-alike) ja BY-NC-SA (Attributional-Non-commerical-Share-alike) litsentsidel on edasikandumisklauslid. Creative Commonsi algsest 6-st litsentsist jääb edasikandumisklauslit rakendades alles 2 litsentsi. GNU litsentsid toetavad, aga täielikult edasikandumisklauslit. 
Lisateave
 Sõimusõjad Veetes oma aega veebis olen näinud "sõimusõdu" tekkimas, olen neis natuke osalenud ja ka neid suurel määral nautinud. Tavaelus on väga haruldane näha, kuidas täiskasvanud inimesed end vabatahtlikult lolliks teevad, ent veebis ei suudeta vastu panna. Anonüümsus annab inimestele, meeletult palju julgust, mida nad tihti mõtlematult ära kasutavad. Jäädes ise veebis seigeldes rahulikuks mistahes postitusi või artikleid lugedes annad sa endale võimaluse teemat analüüsida ja mitte kirjutada kommentaare, mida sa ehk hiljem kahetsed. See kehtib suuresti ka päriselus, närvi minnes kaotatakse loogiline mõtlemine ja tehakse, midagi kahetsusväärset. Tähtis on kohelda isegi anonüümseid platvorme samasuguse väärikuse ja lugupidamisega nagu ebaanonüümseid.
Lisateave